Kas ühineda Kareda ja Järva-Jaaniga?

[koostöö]

On vallavolikogu poolt tehtud ettepanek moodustada komisjonid uurimaks ühinemise võimalusi Ida-Järvamaal.

[Endrik]

Olgem realistid, ega meil paremat valikut ei tulegi. Aastal 2011 toimuvad RK valimised ja kuni sinnani ei räägi keegi kõva häälega haldusreformist. Küll aga hakatakse peale seda teostama sundabielude täideviimist ja siis enam ei küsita, et kellega, kasvõi Maali Juuliga. Pole mingit vahet, kes on võimul.
Kuni järgmiste valimisteni on aga meil endil võimalik otsustada oma saatuse üle ja kusjuures riik "pakub" VEEL selle eest pisut pappi kah!

[arto]

Tervist naabrid
Esiteks tahtsin öelda, et ettepanek komisjoni moodustamiseks tehti lisaks J-Jaanile ja Karedale ka R-Allikule.
Teiseks tahtsin Endriku käest küsida, et kust sa tead, et peale RK valimisi sundliitmised ära tehakse? Kas on juba kirjas kuskil?
Kolmandaks küsiks, et kas on keegi reaalselt nägemas ka mingit tolku sellest ühinemisest, peale väikese boonuse, mis kaasa antakse?
Eks jah sellele viimasele peakski need moodustatavad komisjonid vastuse andma, kuid neid komisjone on viimased 12 a moodustatud. Selge on see, et kolm vaest ei anna rikast kokku.
Ei taha kuidagi ses suhtes pessimist olla ja ausõna, kui sellest ühinemisest Järva-Jaani igale elanikule kasu on, siis teeme ära. Kui ei, siis....
Jõudu meile kõigile, kuid eelkõige tarkust, sest nagu vanemad kolleegid ikka ütlevad "Tark ei torma"

[Endrik]

Tere Arto. Mulle meenub lihtsalt ühe partei peasekretäri vastus seda laadi küsimusele ühel üritusel. Ega pead ei anna mitte keegi, kunas sundliitmised tehakse aga see olla tarkade hinnangul kõige reaalsem aeg. See kõik on üks spekulatsioon aga pole ehk mõtet seda hetke oodata, kunas spekulatsioon tõeks osutub.
Igati mõistlik on 9 korda mõõta ja siis lõigata aga samas võiks väita, et mida kauem saia hoiad, seda enam ta ära kuivab. See tähendab seda, et otsuseid ei tohi kiirustades teha aga venitamiseks pole ka enam aega.
Igal juhul soovin teile selles teemas jõudu ja palju tarkust!

[Veskimees]

Küsiksin teadjamate käest, et mis oleksid suuremad +-id ühinemisel?
Saan aru, et komisjonid on moodustatud plusside ja miinuste väljaselgitamiseks aga mis on esialgne idee mida üritatakse saavutada. Peale juhtimiskulude mõnigast kokkuhoidu ei oska mina esialgu muud positiivset näha.
Küsiksin veel seda, et miks ei algatatud kõnelusi näiteks Rakke vallaga? Ajalooliselt on Rakke ja Koeru olnud väga tihedalt seotud.
Kõik küsimused esitasin positiivses võtmes ja kedagi ründamata. Seega sooviks mitte halvustavt infot vaid häid mõtteid. Mis muutuks peale ühinemist paremaks?

[Hongmees]

Ka mina tahaksin ühinemise tausta teada või siis mõista. Vaatasin üles Järva teatajas ilmunud lühikese uudisloo, kus oli kirjas:

Tamm sõnas, et ühisarutelude eesmärk on selgitada, millistel tingimustel on liituda võimalik ja kas see on mõistlik. Tamme seisukoht on, et selle järele on lausa karjuv vajadus.

Kõigepealt "sõnab" Tamm, et "eesmärk on selgitada" ning seejärel (tema isiklik seisukoht), et "selle järele on karjuv vajadus". Kas "karjuvat vajadust" on tarvis selgitada? Ja kuidas näeb "karjuvat vajadust" ainult Tamm? Artogi küsib ju, et "kas on keegi reaalselt nägemas ka mingit tolku sellest ühinemisest?"

Igal juhul oleks taustinfo ühinemise (kasvõi eeldatavatest) eelistest asjaosalistelt teretulnud!

[koostöö]

Koostöö nime all esinen - endine vallavanem Jaago Kuriks. Avaliku halduse teema on Järvamaal juba nii läbi uuritud, et siin kokkuvõttes saab öelda lühidalt järgmist - Plussid ühinemisel - 1. avalike teenuste parem kvaliteet s.t. näiteks pädevam ametnikkond, ühised hanked teehoius ning ehitustel, ametnikkondade ühine tugiteenuste pakkumine, kommunaalteenuste ühispakkumiste parem kvaliteet, ühine tugevam IT-tugi jne 2. EL ja siseriiklike tugivahendite efektiivsem kasutamine, kuna riiklik prioriteet seadustatuna on ühinevad omavalitsused 3. Ida-Järva (minu ettepanekul Piibe gümnaasiumi) 10-12 kl säilimine siin piirkonnas. Miinused - 1. Oht jääda nö veelgi nurka ja kellest keegi ei hooli 2. Tänane praktika on näidanud, et investeeringuobjektide jaotusel ei arvestata alati ühinevate omavalitsuste eeliseid ( näiteks Türi vald ) 3. Ametnikkonna vastuseis muutustele.
Peamine teema asjaosalistele on see, et naabritega tuleb suhteid hoida. Seega kirjalik ettepanek naabritele on esimene ametlik samm sellel teel ( Koeru koos J-Jaani ja Ambla vallaga astus enne valimisi välja ka ideega, et ARUTADA mõtet Järvamaa=1 omavalitsus ). Samas soovitan suhteid hoida ka mitte ainult kirjalike ettepankute kaudu. Mina näen täna kahjutundega, et just suhete poolelt sellest vabatahtlikkust ühinemisest küll midagi välja ei tule.

[Toomas]

Minu sõbra Ernie ettepanek on kooli nimeks tulevikus panna Karl Ernst von Baer´i nimeline keskkool/gümnaasium, mis minu arvates on täitsa huvitav ja sobiv. Lisaks oleks hea, kui kool oleks sel juhul loodusteaduste suunaga, siis sobiks selline nimi veelgi enam.

Ajaloost:

Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.

Karl Ernst von Baer sündis Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri (1765-1825) ja Juliane von Baeri (1764-1820) pojana. Tema esivanemad olid pärit Vestfaalist, Saksamaal. Pärinud rüütlitiitli, oli tema täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn.

Loe veel: http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ernst_von_Baer

[aldo]

Toomaselt huvitav idee gümnaasiumi nime osas
Omavalitsuste teemal arvan - liitumine on paratamatus. Olen seda arvanud kümme aastat tagasi ja seda enam tänastes tingimustes. Maha jooksnud aeg on kahjuks kaotatud aeg. Lisaks veel oluline osa kaotatud Järvamaad. Pean siinjuures silmas Lääne-Virumaa koosseisu lahkunud Lehtse valda. Omajagu on selline olukord mõjutanud ka keskasutuste Järvamaalt lahkumist. Kas jäämegi vaidlema oma ametitoolist kinnihoidmise nimel. Täna peame arutama selle üle millised teenused peavad jääma kohapeal kättesaadavaks. Milline peab olema osavaldade ja neis toimivate esinduste (ametnike) roll ja statuut. Peame igapäevaelus õppima kasutama kodanikuühiskonna ja otsedemokraatia võimalusi. Selleks tuleb end olude ja võimalustega kurssi viia. Ka sellega, et ega inimesed meie ümber ju tegelikult ühinemist ei karda. Pigem ootavad tervendavaid muutusi. Samuti tuleb oma kodukandi arenguks osata kasutada mastaapsusest tulenevaid majanduslikke ja laiemalt riigi piires ning ka väljaspool Eestit tekkivaid koostöövõimalusi. Laieneb sotsiaalne õiglus ja demokraatia.
Mure naabrite vähese koostöövalmiduse osas on liigne kartus. Loomulikult on inimesed uuenduste suhtes esialgu ettevaatlikud. Aga eeldused koostööks on minu arvates head. Seda enam, et naaberomavalitsuste juhid on noored, teotahtelised ja ehk kõige tähtsam – neis on soov ümbritsevat keskkonda eluvõimelisemaks ja paremaks muuta. Sellelt pinnalt ongi koostöö arenemas.

Aldo

[Hongmees]

Tänud Aldo ja miks mitte ka Jaago!

Minul on pikka aega olnud igasuguste ühinemiste puhul suurimaks probleemiks kohalik identiteet või õigemine selle ähmastumine. Kuid viimasel ajal olen hakanud mõistma, et ega kohalik identiteet ei seisne kohaliku omavalitsuse administratiivsetes piirides. See on sõltuv ikka inimestest ja nende enesemääratlusest. Üks ei sega teist ja koerukaks saab jääda ka siis kui oleme osa suuremast süsteemist. Saab ju olla ka mitme kogukonna liige nagu näiteks koerukas, järvamaalane, eestlane ning lõppeks veel eurooplane. Kui sinna vahele tuleb veel midagi, see ei sega. Peaasi nagu Aldo ütles, et oleks "tervendavaid muutusi" pakutavate teenuste osas.

Soovin omalt poolt tegijatele jõudu ja tarkust need läbirääkimised maha pidada ja õigele otsusele jõuda!